saabumine Islandile

Aga siin praamil on imelikumaidki asju juhtunud (minu esimene kokkupuude alusega pärineb Islandi krimisarjast).

Toll korjab ära ühe eksemplari paberit, mida kästi kahes eksemplaris välja printida. Järgmine post küsib, kauaks kavatsen Islandile jääda ja mida ma seal teen. Ahah, turist, kehitavad õlgu ja viipavad väljapääsu ehk siis Islandile sissepääsu suunas. Minu isikut ei tuvastanud kogu operatsiooni juures keegi ega tundnud ka huvi, kas ma olen auto omanik või selle kusagilt varastanud. Ainult rõõmus narkokoer nuuskis autorivi üle. Just kohalikes uudistes kurdeti, et rohkem ja puhtamat narkot on hakatud sisse tooma.

Kohvik Seyðisfjörðuris avatakse alles poole ühest. See on teise hommikusöögi aeg. Kell on alles üheksa ja mul on vaja esimest. Tibutab ja pilved on tõmmatud maani. Nähtavus on umbes sada meetrit. Kusagil selle pilve sees peidavad nad hommikusööki ja telefonilevi. Lõpuks leiduvad Reyðarfjörðurist.

Kuigi kavas on Ida- ja Põhja-Island, keeran nina lõuna suunas. Seal on paar kohta, mida tahaks näha ja aega ju on. GPS küll arvab esimese 150 kilomeetri jooksul kangekaelselt, et peaks põhjapoolt saart ringi sõitma.

Aeg-ajalt ilmub pilvest täiesti ootamatus kohas nähtavale mõni kivimürakas. Teised on niisama kunstipäraselt laiali laotatud. Kosed igal pool, kus suunas ka ei vaataks. Eri tooni pilved ja kogu maastiku peegeldused lahtedes autojuhtimisele keskendumist just lihtsaks ei tee. Aga tuleb peale passida, et lambaid alla ei ajaks ja kummalisi manöövreid tegevate kaasturistidega kokku ei sõidaks. Idiootide autojäljed on rannaliival, kohe autosõitu keelavate märkide taga. Vatnajökull sirutab oma jäiseid sõrmi tee suunas. Veel sirutab.

Teen siiski mõned spontaansed peatused, kuigi auto kõrval pildistamise tulemus on reeglina kesine. Kui hakkan kohvi vastu huvi tundma, selgub, et seda pakuti kuni poole viieni. Kell on kolmveerand. Tobe. Bensukast saab lõpuks siiski nii kohvi kui ka suppi.

Pärastlõunaks jõuan Kirkjubæjaklausturi telkimisplatsile. Kuigi vestluses valvuriputka poisiga esineb üks inglisekeelne sõna, mis mul islandi keeles meelde ei tule, avastan hiljem, et kviitungil on mu päritolumaaks märgitud Island. Haa.

Valin suurel muruplatsil koha, panen telgi üles ja lähen õhtusööki otsima. Restoranis on lauda pääsemiseks järjekord. Toitlustamisega tundub siin olevat endiselt ülemaaline probleem. Õnneks on mul raamat kaasas. Tähistan Kalle sünnipäeva mõningase priiskamisega.

Homsest algab vaatamisväärsustega tutvumine.