Kuigi olin kavatsenud jääda tallu kuuks ajaks,
lahkun juba kahe nädala pärast.
Õhkkond on veidi pingeline ja islandi keele rääkimise
võimalused kesised.
Talunik pole oma eluga rahul. Aasta tagasi toimunud
lahutus kratsib veel ja tuleb kogu aeg meelde. Turureeglid ja rahakott
pigistavad ja teevad meele mõruks. Ilma vaidluseta pole vestlust, vaidlus peab
olema isiklikult ründav. Solvamine on nali. Kui see kõik korraks maha langeb,
saab aga Islandi elust ja maailma asjadest rääkida küll. Lahkume sõpradena,
saan kaasa kotitäie pirukaid ja kutse edaspidi läbi astuda.
Mari ja Clairega kohtume võibolla kunagi Alaskal. Kes
teab.
Õues on tavaline Islandi maastik. Hall pilv tumesinisel
taustal, esiplaanil tuules vibelevad kollased kõrred, roheline sammal ja
erikarva hobused, siin-seal juhuslik kosk. Sõidan tagasi Húsafelli, et paar päeva
mitte midagi teha ja maksta oma eelmise korra ööbimise eest. Kaardimasin ei
töötanud ja netiülekande jaoks ei saabunudki IBANit.
Külalistemajas majutuvad töömehed, saan oma
kasutusse väikse suvemaja. Selle eest Sæmundur raha ei võta. Pakib töömeeste jalust
kogu kraami külmkapist kasti. Selle kasti saan suvemajja kaasa. Koos täis
supipoti ja omaküpsetatud leivaga. Poleks pidanud poes käima. Suvemaja külmkapp
pole ka just tühi. Pooliku augustikuise peekonipaki äraviskamine võtab terve
järgmise päeva.
Lisa kommentaar