Olles Marialt ja
Juhanilt ärgitust saanud, läheme kondama Krulli kvartalisse, mis on ometi ammu
kavas olnud.
Jalg kannab juba hästi
ja hakkan ennast sellest täielikust mentaalsest lömm-olekust tasapisi istukile
ajama. Omamoodi irooniline on see karantiin karantiinis, oma väike liikumispiirang
üldiste liikumispiirangute lõpus.
Suund rõdult paistva
maja taha, mis kannab pealkirja ”nothing but love”. Seal asub viinatootmise
aparatuuriga oma äri alustanud Franz Krulli masinatehas, mis on rajatud aastal 1899,
hilisem J. Lauristini nimeline Tallinna masinatehas. Nõukogude päevil kogus
tehas tuntust õhkjahutite tootjana. Franz Krull Järgmine on maetud maatasa
tehtud Kopli kalmistule.
Varemetes leidub
hakatuseks hoogsalt prügi, mis kõik pole sugugi tuule toodud või arhitektuurimälestist
nautlevate kodanike maha poetatud. Kaasaegsed kunstnikud on käinud ja teinud.
Jänes silkab ringi. Huvitav, kas tegemist on erakuga või on tal ka perekond?
Pesakond. Siin ja seal leidub mõnusaid istumisnurgakesi. Hoonete vahel seisab ärapruugitud
autosid. Suurest suletud hoonest kostab 90ndate muusikat. Jälgime metsvinti ja kimalast. Päike lõõskab.
Kui oleme ringkäigu
lõpetanud ja kõik üles pildistanud, istume burksi ja hipsteriõllega rõdul,
naudime vaadet ja Tallinna kevadet. Nüüd me teame, mis on järgmise maja taga.
Lisa kommentaar