Käod ja rukkiräägud jauravad öö otsa ümber telgi.
Hommikuks on internetti juurde toodud.
Terve päev kruusateid. Vähemalt vonklevad need metsa vahel ega ole märkimisväärse liiklusega. Liikluse osas võib määravaks osutuda ka kohe alguses teed tõkestav topeltvärav, mõlemad jupid kahe ketiga kinni. Lukus küll pole, aga kuna väravad seisavad kindlalt, ei hakka aega kassikangale kulutama. Kiiremini saab üle ronides. Lehmad vaatavad pealt.
Luusin ringi mahajäetud talu ümber Kunda jõe käärus. Aknad-uksed kinni löödud, korstnast tellised alla varisenud. Õues õitsevad nartsissid ja õunapuud. Suure üleni roosasid õisi täis puu peal sumisevad sõbralikult erisuurused mutukad. Vanu talukohti tunnebki ju vanadest õunapuudest, paarist nartsissist ja sõstrapõõsast.
Tee ääres lösutab jänes. Hiilin lähemale, jänes mind ei näe. Lainurk-objektiiviga peab ju täitsa nina alla jõudma, et pildil äratuntavalt jänes oleks. Olen juba 20 meetri peal, kui tagant tuleb mühinal neiu RMK-kirjadega autoga ja küsib, kas ma matkan. Olen täheldanud, et suur kott mõjub RMK autodele nagu käsipidur. Jänes, sindrinahk, laseb seepeale muidugi jalga.
Terve päev on kas külm või palav, vastavalt sellele, kas päikese ees on pilv või mitte. Selle järgi saab ka riietumisvõimlemist teha.
Lõkkekoht on Uljaste järve ääres. Uljad juba suplevad. Tükk aega tagasi juhuslikult avastasin enda jaoks selle koha ja käisin siin Pärle telki testimas. Tookord läksin kallast pidi edasi vaikse koha peale, aga seal oli ainult pink ja lõkkease ning asjade arengu seaduspärasid arvestades ei ole neist ilmselt just palju järel. Tee äärde parkla kõrvale on RMK teinud katusega laua. Homseks lubatakse vihma ja vihma kohta ei tea iial, mis kell ta tegelikult sadama hakkab, seega jään targu katuse lähedusse. Konisid on palju, prügikaste see-eest üldse mitte. See tähendab, et pean täna kogutud konidega koos ööbima, mis ei ole just meeldiv mõte.
Pesu järves, telefonikõne Lauraga, kes on Haagist välja lastud, õhtusöök. Päike sillerdab järvel, longin veidi kallast pidi. Prügikasti pole ka ametlikus rannas. Pingist tookordses telkimiskohas on alles metalljala jäänus. Pärast mõningas arupidamist korjan kokku suurema jao konisid ja muud prahti.
Uljaste järve ümbruses tahab Kiviõli keemiatööstus teha uuringuid põlevkivi kaevandamiseks. Kohalik omavalitsus sellega hetkel nõus ei ole. Load puurimiseks on aga juba antud Eesti geoloogiateenistusele, kes uurib sealsamas fosforiiti ja polümetalset anomaaliat (aluskorrakivimite maagistumispotsentsiaali). Kaevandamine võib põhjustada järve tühjaks voolamise, kuna Uljaste järv koos seda ümbritseva oosiga asuvad muust maastikust mitu meetrit kõrgemal. 30 aasta taguste puurimiste järel langes kohalike sõnul paljudes kohtades veetase, ka joogiveekaevudes. No kui nad seda vett lihtsalt ise ära ei joonud muidugi. Kui keegi tahab Uljaste heaks teha midagi toolilt tõusmata, saab seda teha siin: https://petitsioon.ee/paastame-uljaste-jarve.
GPS ütleb 21,6 km.
Terve päev kruusateid. Vähemalt vonklevad need metsa vahel ega ole märkimisväärse liiklusega. Liikluse osas võib määravaks osutuda ka kohe alguses teed tõkestav topeltvärav, mõlemad jupid kahe ketiga kinni. Lukus küll pole, aga kuna väravad seisavad kindlalt, ei hakka aega kassikangale kulutama. Kiiremini saab üle ronides. Lehmad vaatavad pealt.
Luusin ringi mahajäetud talu ümber Kunda jõe käärus. Aknad-uksed kinni löödud, korstnast tellised alla varisenud. Õues õitsevad nartsissid ja õunapuud. Suure üleni roosasid õisi täis puu peal sumisevad sõbralikult erisuurused mutukad. Vanu talukohti tunnebki ju vanadest õunapuudest, paarist nartsissist ja sõstrapõõsast.
Tee ääres lösutab jänes. Hiilin lähemale, jänes mind ei näe. Lainurk-objektiiviga peab ju täitsa nina alla jõudma, et pildil äratuntavalt jänes oleks. Olen juba 20 meetri peal, kui tagant tuleb mühinal neiu RMK-kirjadega autoga ja küsib, kas ma matkan. Olen täheldanud, et suur kott mõjub RMK autodele nagu käsipidur. Jänes, sindrinahk, laseb seepeale muidugi jalga.
Terve päev on kas külm või palav, vastavalt sellele, kas päikese ees on pilv või mitte. Selle järgi saab ka riietumisvõimlemist teha.
Lõkkekoht on Uljaste järve ääres. Uljad juba suplevad. Tükk aega tagasi juhuslikult avastasin enda jaoks selle koha ja käisin siin Pärle telki testimas. Tookord läksin kallast pidi edasi vaikse koha peale, aga seal oli ainult pink ja lõkkease ning asjade arengu seaduspärasid arvestades ei ole neist ilmselt just palju järel. Tee äärde parkla kõrvale on RMK teinud katusega laua. Homseks lubatakse vihma ja vihma kohta ei tea iial, mis kell ta tegelikult sadama hakkab, seega jään targu katuse lähedusse. Konisid on palju, prügikaste see-eest üldse mitte. See tähendab, et pean täna kogutud konidega koos ööbima, mis ei ole just meeldiv mõte.
Pesu järves, telefonikõne Lauraga, kes on Haagist välja lastud, õhtusöök. Päike sillerdab järvel, longin veidi kallast pidi. Prügikasti pole ka ametlikus rannas. Pingist tookordses telkimiskohas on alles metalljala jäänus. Pärast mõningas arupidamist korjan kokku suurema jao konisid ja muud prahti.
Uljaste järve ümbruses tahab Kiviõli keemiatööstus teha uuringuid põlevkivi kaevandamiseks. Kohalik omavalitsus sellega hetkel nõus ei ole. Load puurimiseks on aga juba antud Eesti geoloogiateenistusele, kes uurib sealsamas fosforiiti ja polümetalset anomaaliat (aluskorrakivimite maagistumispotsentsiaali). Kaevandamine võib põhjustada järve tühjaks voolamise, kuna Uljaste järv koos seda ümbritseva oosiga asuvad muust maastikust mitu meetrit kõrgemal. 30 aasta taguste puurimiste järel langes kohalike sõnul paljudes kohtades veetase, ka joogiveekaevudes. No kui nad seda vett lihtsalt ise ära ei joonud muidugi. Kui keegi tahab Uljaste heaks teha midagi toolilt tõusmata, saab seda teha siin: https://petitsioon.ee/paastame-uljaste-jarve.
GPS ütleb 21,6 km.
Kommentaarid
Lisa kommentaar