Hommikul sajab endiselt. Telgi pealmine osa on pärast märgades okastes püherdamist eriliselt eemaletõukav. Võtan siiski kaasa.
Tibutab. Järsku liuglevad tumeroheliste kuuskede taustal valged lumeräitsakad. Osad linnud on solvunult lõunamaale tagasi lennanud, ülejäänud vilistavad visalt. Sajab läbisegi vihma, lund ja päikest. Vahel kordamööda, vahel korraga.
Imeliku kujuga känd, mõtlen. Ei tea, mida kits mind vaadates mõtleb, enne kui valge tagumiku välkudes võpsikusse kalpsab. Veidi aja pärast ületab teed teine kits, läheb esimesele järgi.
Tald on aru saanud, et see jama on uus normaalsus. Esimesed üheksa kilomeetrit tuhisen peatumata, hea on jälle vanamoodi kõndida. Viskaks või hundiratast, aga selle käigus on oht jälle mõni veepudel ära kaotada. Teen hoopis toitumispausi tee kõrval redutavas madalas tornis vaatega rabalaadsele kasesalule.
Kruusatee viib Tarvasjõe kaldale, kus algab metsarada. Tarvasjõgi tiirutab kitsal luhal. Pärast jõeületust on peagi jälle kruus platsis. Kruusateelt pääsemiseks uitan omapäi tee kõrval metsas. Satun auravale lagendikule ja hämarasse tihnikusse, leian kellegi looma magamisaseme ja tühja õllepurgi. Kui midagi muud ei saanud, siis sussid ja püksisääred sai vastu sammalt nühkides puhtamaks. Ka ametlik rada võiks aeg-ajalt niimoodi metsas käia. Riigimets ju.
Päike tuleb püsivamalt välja ja teen telgikuivatamise pausi. Pisut kuivemaks läheb.
Aegviidu kohvik on karantiinis. Külastan poodi ja uurin apteegi järele. Tallakramp on tagasi ja mul on tekkinud hüpotees. Seda ei saa aga kontrollida, sest apteek on lahti ainult kolmel päeval nädalas ja hommikupoole. Täna oli kuni kella kolmeni. Tagala- ja toetusüksus valmistub välja sõitma, eriti pärast kuulmist, et olen sohki teinud ja endale selleks ööks Nelijärvele numbri võtnud. Lubatakse tervelt nelja miinuskraadi ja osad asjad on endiselt vastikult niisked. Nikerjärve lõkkekohas jääb seega seekord telkimata.
Aegviidus kohtuvad kõik kolm matkateed. Kui ülejäänud kaks jätkavad Nikerjärvelt mööda siledat maad, siis Kauksisse tahtjad saadetakse mööda pinnavorme ronima. Aga millised vaated. Kaks koeraga jalutajat tulevad küsima, mida ma korjan. Heh, konisid muidugi.
Rada läheb otse läbi Nelijärve puhkekeskuse. Nad on natuke avatud. Selgub, et olen soetanud pool maja. Dekoreerin rõdu telgiga ja lähen suure mõnuga kuuma duši alla. Saabub Kalle massaaži, hõrgutiste ja tarvikutega.
GPS ütleb 27,8 km.
Imeliku kujuga känd, mõtlen. Ei tea, mida kits mind vaadates mõtleb, enne kui valge tagumiku välkudes võpsikusse kalpsab. Veidi aja pärast ületab teed teine kits, läheb esimesele järgi.
Tald on aru saanud, et see jama on uus normaalsus. Esimesed üheksa kilomeetrit tuhisen peatumata, hea on jälle vanamoodi kõndida. Viskaks või hundiratast, aga selle käigus on oht jälle mõni veepudel ära kaotada. Teen hoopis toitumispausi tee kõrval redutavas madalas tornis vaatega rabalaadsele kasesalule.
Kruusatee viib Tarvasjõe kaldale, kus algab metsarada. Tarvasjõgi tiirutab kitsal luhal. Pärast jõeületust on peagi jälle kruus platsis. Kruusateelt pääsemiseks uitan omapäi tee kõrval metsas. Satun auravale lagendikule ja hämarasse tihnikusse, leian kellegi looma magamisaseme ja tühja õllepurgi. Kui midagi muud ei saanud, siis sussid ja püksisääred sai vastu sammalt nühkides puhtamaks. Ka ametlik rada võiks aeg-ajalt niimoodi metsas käia. Riigimets ju.
Päike tuleb püsivamalt välja ja teen telgikuivatamise pausi. Pisut kuivemaks läheb.
Aegviidu kohvik on karantiinis. Külastan poodi ja uurin apteegi järele. Tallakramp on tagasi ja mul on tekkinud hüpotees. Seda ei saa aga kontrollida, sest apteek on lahti ainult kolmel päeval nädalas ja hommikupoole. Täna oli kuni kella kolmeni. Tagala- ja toetusüksus valmistub välja sõitma, eriti pärast kuulmist, et olen sohki teinud ja endale selleks ööks Nelijärvele numbri võtnud. Lubatakse tervelt nelja miinuskraadi ja osad asjad on endiselt vastikult niisked. Nikerjärve lõkkekohas jääb seega seekord telkimata.
Aegviidus kohtuvad kõik kolm matkateed. Kui ülejäänud kaks jätkavad Nikerjärvelt mööda siledat maad, siis Kauksisse tahtjad saadetakse mööda pinnavorme ronima. Aga millised vaated. Kaks koeraga jalutajat tulevad küsima, mida ma korjan. Heh, konisid muidugi.
Rada läheb otse läbi Nelijärve puhkekeskuse. Nad on natuke avatud. Selgub, et olen soetanud pool maja. Dekoreerin rõdu telgiga ja lähen suure mõnuga kuuma duši alla. Saabub Kalle massaaži, hõrgutiste ja tarvikutega.
GPS ütleb 27,8 km.
Kommentaarid
Lisa kommentaar