päev rõdul

Vuhistab ümber maja ja kolistab purjekaotstega. Märkan seda, sest toas on sääsk.
Hommik on selge, tuul endine. Magusamürgituse vältimiseks sööme omletti juustuga. Tellimust saadetakse minu rõõmuks võtma kreekakeelne kähiseva häälega vanamees.
Varume pagari juurest saia ning poest juustu, vorsti, tomatit ja kohvi. Tassime saagi pessa. Puuvilja ja veini seal juba on. Niimoodi varustatult ei pea päev otsa kuhugi minema.
Vannituppa on vahepeal tulnud hele roheka sulestiku ja vindilaadse nokaga lind, väljaheidete järgi otsustades taimtoiduline. Päästan ta aknast taas välja. Mõnda aega leiame üllatavatest kohtadest linnusitta.
Terve päev möödub rõdul lugedes. Taustal sirab sini-valge arhitektuur, eemal pruunikirju sadulakujulisemäe küljes üksikud valged kuubikud, lahel tantsivad jahid. Taevas on helesinine. Mõtlen, kuidas näeks siin välja jaanuaris. Arutame maailma asju, kapitalismist kuni omasüülise alaealisuseni.
Õhtu eel jalutame teisele poole sadamat, kus on veidi puhtam rand. Tuul on nii jahe, et vetteminek ei tundu ahvatlev. Rannas pole kedagi peale valgeks võõbatud tüvedega puude. Rannaäärsetest kohvikutest vaatab vastu melanhoolne tühjus.
Õhtusöögi ajal lammutab tuul terrassiservadesse ehitatud kileseinu ja kassid püüavad kundedel toolijalgu alt närida.