Yazd-Kashan

Hommikul väisame postkontorit ja tuvastame, et see internetipunkt, kust panka sisse saab, on kinni.
Ronime seepeale Amir Chackmaqi otsa ja lebotame niisama kuni bussi väljumiseni.
Selgub, et hotellimees on meile piletid ära ostnud.
Bussis näidatakse palvetamisvideot ja sama filmi, mida nägime juba Yazdi sõites. Kordamine on tarkuse ema.
Tegemist on Teherani sõitva bussiga, mis tähendab, et meid pannakse kuskil suvalises pimedas kohas maha. Mehike autoremonditöökojast viipab meile takso. Kesklinna päris pikk maa, aga 10 000 riaaliga tuuakse kohale. Keegi inglise keelt ei räägi muidugi.
Hotell on ok. Enam-vähem ainus mõistlik ka siin linnas. Sayyah, tähendab rändajat, nagu sõnaraamatust selgub. Oma internetiga, dial-up küll ja reisijutulehte tuleb muukida, mis tähendab üksiti ka seda, et Yazd jääb mõneks ajaks Esfahani külje alla ja Kashani asukoht teadmata, sest kaarditäpi kohta lahti muukida ei oska.
Hotelli kõrval restoranis kohtasime prantslast, kellega koos tegime Kharanaq-Chack Chack-Meybod ringi. Räägib, et Kashan on tore linn. Homme vaatame järgi.
Eileõhtune kõrbemehega kauplemine lõppes 100$-ga päev, algus ülehomme.
Lisaks tegime pisut ka kaugemaid plaane - raamat lubab, et Tansaanias on õlut.
Eelmine
matk
Järgmine
ekskursioonipäev, arhitektuur

Lisa kommentaar

Email again: