4. matkapäev

Öösel on soe, aga hommikul pilves ja jahe.
Kavas jätkuv pikk lauge laskumine. Jõuame esimese asustuseni pärast Phyangi. Hundar Dok. Dok tähendab, et asi on millestki ülalpool. Sedapuhku siis sihtkohast Hundarist. Küla koosneb paarist majast jõe vastaskaldal ja põldude lapimustrist. Sammume mööda õitsvate kibuvitstega ääristatud kiviaedu, siia-sinna on puistatud stuupasid.
Üks vanamees koos poisiga jookseb aiani ja kasseerib sisse telkimisplatsi ja hobuste söömise tasu, 250 ruupiat. Plats ise on eemalt näha, jupike rohelist kanjoni veerel. Koha nimi peaks olema Wachan.
Telgid üles, tee ja küpsised, raamat, vedelemine. Hundar peaaegu paistab. St paistab see kalju, mille nurga taga ta asuma peaks.
Telgi peale hakkab sadama vihma. Raamatu peale ei saja. Topin träni telki ja lähen istun kuni päikese kadumiseni eemal kivil, kibuvitsapõõsa all.
Viimane ühine sööming ja istumine küünlavalgel. Ifti pajatab oma seiklustest turistidega. Hobusemees keerutab usinalt palveveskit. Siiditee. Juba sadu aastaid tagasi ilmselt istuti siin samamoodi lõkke ääres ja räägiti lugusid. Harvey muretseb ladaki kultuuri hääbumise pärast aastal 1981. Jah, nende keeles on hämmastavalt palju inglisekeelseid sõnu ja ladakikeelset haridust võimatu saada. Aga on ikka vanamehed palveveskitega, tädid traditsioonilistes rõivastes ja ka noor giid paneb templisse astudes käed kokku. Uued majad ehitatakse täpselt samas stiilis nagu vanad, üks nurk on alati üleni aken.
Hobusemehe nimi on Tenzin, ta on lesk ja tal on kolm last. Vanim on autojuht, keskmine õpib Bangalores ja noorim, tütar, on abielus. Nagu oleks see ka miskine amet. Inglise keelt tonkab ta tegelikult ka, ju saab aru rohkem kui välja näitab. Tagasitee algul Phyangi ja sealt Lehi kaudu Choglamsarisse võtab tal neli päeva, magades vahepeal paari tunni kaupa hobuste söötmiseks.
Eelmine
3. matkapäev
Järgmine
viimane matkapäev

Lisa kommentaar

Email again: