Sõit läbi kõrbe. Maastik muutub iga natukese aja tagant - kivised kaljud, punased hiiglaslikud kuhjad, tuustid silmapiirini.
Oleme
taaskord sisenenud loodusparki tagauksest. Leiame väga viksi ja viisaka
öömaja. Luited ehk Khangoryn Els on otse jurta ukse ees. Vähemalt nii
esialgu tundub. Pärast sööki hakkab vihma sadama, aga otsustame siiski
suunduda liivaluidete poole. Juhid võtavad kaasa kelgud. Luide on
vähemalt 2-3 korda kõrgem kui see, mille otsa ronisime Dasht-e-Kaviris.
Kõrgemad tipud peaks raamatu järgi olema 300 m. Esimese astangu juures
möödub minust Kaarle nagu seisvast postist. Läheduses puhkavatel lääne
turistidel vajuvad suud ammuli. He's a sportsman? küsivad nad minult.
He's on Duracell, kohman vastuseks ja rühin edasi. Iga sammuga vajub
kolmveerandi võrra tagasi. Tipus on jube tuul. Kõik jõuavad üles,
tõeline ühtekuuluvustunne vist esimest korda kogu reisi jooksul. Kahju
ainult, et Kadri ja Saima jurtasse magama jäid.
Hiljem lahendame Helje, Helma ja Kadriga ära pudeli veini.
Hiljem lahendame Helje, Helma ja Kadriga ära pudeli veini.
Lisa kommentaar