Lähen hommikul vara vaatama päikesetõusu luidetel.
Päike, sinder, tõuseb
pilvedesse ja jääbki sinna. Luidetesse ka ei jõua, sest pärast ca
kolmetunnist vantsimist on nendeni veel umbkaudu kilomeeter maad, aga
peab tagasi pöörduma, et mitte hommikusöögist ilma jääda. Pimedas
koperdan kaamelitele, kes on mind nähes suht üllatunud. Saan mõned
kaameliportreed. Vastu ootusi on enne luiteid jõgi. Ümbrus on roheline
ja suurte munakujuliste liivahunnikutega. Luidete juures jookseb kisades
üks lehm. Lisaks on juba ärganud ports sisalikke.
Pärast hommikusööki stardime Yolyn Ami kanjoni suunas. Luited ei taha kuidagi lõppeda. Hiljem loen raamatust, et neid on 100 km jagu. Keskmine kiirus 20 km/h. Enamuse osa aastast peaks see teelõik olema läbimatu. Vesi on viinud minema peaaegu kõik, mis vähegi teed meenutab.
Asustatud punkti moodi kohas keeldub Martti bensiini võtmast, et mitte täis paagiga pealinna jõuda. Sõidame aga valesti ja meie autol lõpeb kütus. Teisel autol veel paagis paar tilka on ja see kihutab Dalanzadgadi suunas. Meie koostame seni viimase õhtusöömaaja menüüd pakisupist vihmaveega ja kuivatatud lambajuustust (näritud). Saan raamatus läbi ühe peatüki, kui teine auto on ca tunni pärast täis paagi ja kanistriga kohal. Kohalikud olla kõvasti naerda saanud. Auto katkiminek ja/või bensiini lõppemine Gobis peaks ennustuste kohaselt lõppema fataalselt.
Kuna hakkab pimedaks minema, hääletatakse öömaja otsimise poolt. Esimeses jurtlas meid näha ei taheta, teises on kohe poisid kärudega vastas. Vihma hakkab sadama. Saame euroopalikku õhtusööki.
Inventuuri tulemusena selgub, et minu tugrikud on otsakorral.
Pärast hommikusööki stardime Yolyn Ami kanjoni suunas. Luited ei taha kuidagi lõppeda. Hiljem loen raamatust, et neid on 100 km jagu. Keskmine kiirus 20 km/h. Enamuse osa aastast peaks see teelõik olema läbimatu. Vesi on viinud minema peaaegu kõik, mis vähegi teed meenutab.
Asustatud punkti moodi kohas keeldub Martti bensiini võtmast, et mitte täis paagiga pealinna jõuda. Sõidame aga valesti ja meie autol lõpeb kütus. Teisel autol veel paagis paar tilka on ja see kihutab Dalanzadgadi suunas. Meie koostame seni viimase õhtusöömaaja menüüd pakisupist vihmaveega ja kuivatatud lambajuustust (näritud). Saan raamatus läbi ühe peatüki, kui teine auto on ca tunni pärast täis paagi ja kanistriga kohal. Kohalikud olla kõvasti naerda saanud. Auto katkiminek ja/või bensiini lõppemine Gobis peaks ennustuste kohaselt lõppema fataalselt.
Kuna hakkab pimedaks minema, hääletatakse öömaja otsimise poolt. Esimeses jurtlas meid näha ei taheta, teises on kohe poisid kärudega vastas. Vihma hakkab sadama. Saame euroopalikku õhtusööki.
Inventuuri tulemusena selgub, et minu tugrikud on otsakorral.
Lisa kommentaar