Ööga on tänavad veel libedamaks muutunud.
Turist vuhiseb toauksest jalgu liigutamata hoobilt prügikastini, millest
haarates saab esimese peatuse käigus prügist vabaneda. Edasi, viuhti, tänavale.
Lameda maa peal pole väga vigagi, aga siis tulevad mõned ohtlikuna näivad
laskumised. Tallinna tänavad ei saa ligilähedalegi. Kesklinnas on õnneks
suurematel tänavatel lumi sisse soolatud.
Kavas on juuksur, puuviljaost laevasõidu tarbeks ja käsitööšokolaadi
kohviku külastus. Möödaminnes annan viisakatele noormeestele intervjuu koolitöö
tarbeks. Pererahvas on lubanud mul kuni õhtuni tuba pidada, mis annab võimaluse
jäistest mägedest üles tagasi liuelda.
Enne laevale minekut veedan meeleoluka pooltunni, et leida kaheksa tunni
parkla. Garminil ei ole Fääri saarte kaarti. Miskine vabavarakaart
interneeduses leidus, mille tulemusena gps-seade kaarti küll ei tunne, see-eest
aga kohanimesid. Teekonna suudab seade paraku vaid pooltel juhtudel välja
rehkendada. Parkimine Tórshavnis muidugi pidigi paras peavalu olema.
Järgmiseks tuvastan, et kõik restoranid, mida soovitati, avatakse alles kell
kuus, kui ma pean juba laevalepääsuks sabatama. On ainult kiirtoit ja sushi,
mis minu hinnangul ei kvalifitseeru toiduks, vaid snäkiks. Kokkuvõttes paistab,
et kohaliku toiduga on siin sama lugu nagu kohalike inimestega. Nad võivad olla
toredad, kui õnnestub need kusagilt kätte saada.
Kajut on aknaga. Sõidusuunas valab kuu veepinnale heleda laigu.
Koduni kulub veel mõni päev. Viimased mõtted Fääride kohta.
Uksed
jäetakse siin igal pool lahti ja autodel võtmed ette. Väga meeldiv komme.
Kuritegevus praktiliselt puudub. Peab meeles pidama lukustamata uste harjumust
mitte koju kaasa võtta, et minuga ei juhtuks nii nagu sooja mere äärde puhkama
sõitvate fäärlastega, kes seal esimesel võimalusel paljaks varastatakse.
Saades
aru, et tegemist on turistiga, kiputakse inimest kõnetama taani keeles.
Sa
pole merest kunagi kaugemal kui viis kilomeetrit.
Inimesed
kasutavad poodides innukalt kilekotte.
Et
survestada Google’it lisama Fääri saari oma tänavavaatesse, pandi lammastele
kaamerad selga ja tehti lambavaade ehk Sheep View.
Enesetappude
hulk on oluliselt väiksem kui teistes põhjamaades, iive on positiivne, keskmine
eluiga kõrge. Taanilt saadav rahaline toetus väheneb pidevalt, olles juba alla
10% eelarvest.
Saared
on sügisest hoolimata suuresti rohelised, kuigi metsata. Pole kindel, kas
kliima muutumine teeb siin elu soojemaks või külmemaks. Ookeani temperatuuri
tõus võib kraade juurde panna, samas sellest johtuv Golfi hoovuse nõrgenemine
jälle maha võtta (see nõrgeneb sellepärast, et ookeani keskmine temperatuur
tõuseb). Ükskõik kummale poole kõigutamine mõjutab siinseid väheseid taimi, mis
on harjunud üsna vähe muutuva õhusoojusega. Osa taimi ilmselt lakkab olemast,
osa kolib üles- või allapoole, väljaarvatud mäetipus olevad, kellel pole
võimalik enam kõrgemale minna, või merepinna kõrgusel kasvavad, kes ei saa alla
liikuda. Igatahes hakkab rohkem vihma sadama, on pilvisem ja tuulisem, mis uhab
osa pinnast ära ja mõjub halvasti päikest tahtvatele taimedele. Võib-olla näeb
siin saja aasta pärast välja nagu Himaalaja kivikõrbes. Turistidele ja
lammastele see hästi ei mõju.
Lisa kommentaar