Suudan kohvikust võileiva välja rääkida.
Esialgu kulgeb tee ülesmäge,
kahel pool männimets, võrad katusena koos. Metsast kõrguvad üle vaikse
vuhinaga keerlevad tuulikud. Esimese pausi ajal möödub Sara ja ka
sakslastest paar kuuldub olema tagapool. Arvasin, et kõik panid minust
varem minema.
Viimased vaated mägedele, siis on maastik lauge ja puhub tugev tuul. Lasen mööda lehmad, kelle karjatamiseks on varutud tosin eri suurust ja karva koera. Puhkus üksiku puu all. Kedagi pole näha peale suure mardika.
Tuulikuid on järjest rohkem. Kole see just ei ole, aga väga sürr.
Maanteeületus on sedapuhku korraldatud selliselt, et midagi ei saa aru. Matkan siis õkva üle ringristmiku sinna, kus minu arusaamise järgi rada võiks jätkuda. Jätkubki. Teisel pool maanteed on väga palju lilli ja väga vähe varju. Istun kõrkjates, olles enne pätsanud mandariini. Meri paistab.
Vila do Bispo ilmub nähtavale. Tallad valutavad ja portugali rullteip kleebib naabervarba teibitud varba külge kinni, mis on äärmiselt ebamugav. Kirik tervitab minu saabumist eriti pika kellamänguga.
Enamus restorane ja asju on kinni, neil on suur reede. Õnneks juhtis Sara mõned päevad tagasi minu tähelepanu sellisele võimalusele ja avastasin, et kõik ööbimiskohad on täis. Airbnb kaudu leidus siiski José. Tal on maja, mis on 40 aastat tühjalt seisnud, oli ema oma, nüüd vuntsib ta seda jupikaupa vabatahtlike abiga. Kõigepealt on ekskursioon, tutvumine koera, kilpkonna ja kanadega. Kanad on õnnetud, sest kukk viidi ära. Enne olid naabrid õnnetud, sest kukk alustas kell neli hommikul. Mu voodi kõrval on päris lill. Muidu on neil siin tohutu kunstlillede vaimustus. Avaneb võimalus kasutada pesumasinat. Siin saab mul olema pesa kaheks ööks. Võib olla mõistlik veel mõned öömajad reserveerida.
Viimased vaated mägedele, siis on maastik lauge ja puhub tugev tuul. Lasen mööda lehmad, kelle karjatamiseks on varutud tosin eri suurust ja karva koera. Puhkus üksiku puu all. Kedagi pole näha peale suure mardika.
Tuulikuid on järjest rohkem. Kole see just ei ole, aga väga sürr.
Maanteeületus on sedapuhku korraldatud selliselt, et midagi ei saa aru. Matkan siis õkva üle ringristmiku sinna, kus minu arusaamise järgi rada võiks jätkuda. Jätkubki. Teisel pool maanteed on väga palju lilli ja väga vähe varju. Istun kõrkjates, olles enne pätsanud mandariini. Meri paistab.
Vila do Bispo ilmub nähtavale. Tallad valutavad ja portugali rullteip kleebib naabervarba teibitud varba külge kinni, mis on äärmiselt ebamugav. Kirik tervitab minu saabumist eriti pika kellamänguga.
Enamus restorane ja asju on kinni, neil on suur reede. Õnneks juhtis Sara mõned päevad tagasi minu tähelepanu sellisele võimalusele ja avastasin, et kõik ööbimiskohad on täis. Airbnb kaudu leidus siiski José. Tal on maja, mis on 40 aastat tühjalt seisnud, oli ema oma, nüüd vuntsib ta seda jupikaupa vabatahtlike abiga. Kõigepealt on ekskursioon, tutvumine koera, kilpkonna ja kanadega. Kanad on õnnetud, sest kukk viidi ära. Enne olid naabrid õnnetud, sest kukk alustas kell neli hommikul. Mu voodi kõrval on päris lill. Muidu on neil siin tohutu kunstlillede vaimustus. Avaneb võimalus kasutada pesumasinat. Siin saab mul olema pesa kaheks ööks. Võib olla mõistlik veel mõned öömajad reserveerida.
Lisa kommentaar