Rikkalik hommikusöök on sama värviline nagu kogu ülejäänud elamine.
Ametit õppiv ja kolmandat päeva tööl olev hollandlane näeb välja nagu
Marsel kakskümmend aastat hiljem. A võibolla nad näevadki seal Hollandis
kõik sellised välja.
FB iroonia, eileõhtune teade ütles, et Anneli, the forecast shows the clouds clearing tomorrow in Aljezur. Enjoy the sunshine! Seda poleks nüüd vaja olnud. Praktikas tähendab see, et tuleb ennast kuumusest läbi suruda, samal ajal käib rada üles ja alla. Vastu maad lajatavaid päikesekiiri on lausa näha. Samm on väga aeglane.
Ainus teel olev küla on Bordeira, kus mängin maja ees istuva naise rõõmuks natuke tema koeraga ja kus kohalikud tervitavad lahkelt kohvikus espressot joovat välismaalast. Massiturism ei ole siia veel jõudnud.
Edasi liigume sakslastest paariga varjust varjuni. Kes leiab varju, see sunnib teist järgmise puu otsingul edasi minema. Vahel on org mitmete puudega, kus võib jälgida vastassuunas liikuvat paari lausa sobivat puualust valimas. Täna on selline laisk päev, kus ongi ainuõige lihtsalt puu all vedeleda ega pea viitsima kuhugi minna. Kuulan linde, satikaid, konni ja tuult. Kitsede teeblokaad annab tulemuseks mõned kitseportreed.
Kui olen juba täitsa küps, paistab lõpuks viiruline kalju merre kukkumas ja selle lähedal midagi Reynjsfjara kaljurünka sarnast. Istun murule tuult ja vaatepilti nautima, üksiti söön ära viimase leivaviilu. Kus leiba süüakse, seal pudiseb (Arrifana vanasõna). Sipelgate seas levib hämmastava kiirusega info, et siit saab leivapuru. Moodustub rodu neist, kes tühjade kätega (lõugadega) tulevad, ja neist, kes puru tassides vastassuunas lähevad. Keeruline on püsti tõusta ilma talgulisi lömastamata. See annab neile nüüd tegevust terveks pärastlõunaks.
Veel üks tõus, siis on Arrifana, laialilaotatud suvitusküla. Täna on hostel, et tasakaalustada lõpupoole tulevat priiskamist. Tuba lõhnab puhtuse järele ja seal pole veel kedagi. Hommikusöök on hinna sees ja päikeseloojangul tasuta vein. Vannitan sokke. Ei kavatse enam täna sammugi astuda ja ostan sealtsamast burgeri ja õlle. Siis tunnen huvi poe järele. Homseks pole midagi süüa tee peale. Pood on teisel pool kahte ringristmikku ja sinna kõnnib poole tunniga. Sulgemiseni kolmveerand tundi. Nii ma siis vudin veel viis kilomeetrit, poodi ja tagasi. Ringristmike ületamine jala pole uus, uus on havisabade vahel rüselemine. Tundub, et burger on selle rahmeldamisega ära kulunud, võtan tagasiteeks jäätise.
Homseks lubatakse 30 kraadi sooja. Põllutöölise päevitus kinnistub.
Varbaküüs on lilla. Gangreen ilmselt.
FB iroonia, eileõhtune teade ütles, et Anneli, the forecast shows the clouds clearing tomorrow in Aljezur. Enjoy the sunshine! Seda poleks nüüd vaja olnud. Praktikas tähendab see, et tuleb ennast kuumusest läbi suruda, samal ajal käib rada üles ja alla. Vastu maad lajatavaid päikesekiiri on lausa näha. Samm on väga aeglane.
Ainus teel olev küla on Bordeira, kus mängin maja ees istuva naise rõõmuks natuke tema koeraga ja kus kohalikud tervitavad lahkelt kohvikus espressot joovat välismaalast. Massiturism ei ole siia veel jõudnud.
Edasi liigume sakslastest paariga varjust varjuni. Kes leiab varju, see sunnib teist järgmise puu otsingul edasi minema. Vahel on org mitmete puudega, kus võib jälgida vastassuunas liikuvat paari lausa sobivat puualust valimas. Täna on selline laisk päev, kus ongi ainuõige lihtsalt puu all vedeleda ega pea viitsima kuhugi minna. Kuulan linde, satikaid, konni ja tuult. Kitsede teeblokaad annab tulemuseks mõned kitseportreed.
Kui olen juba täitsa küps, paistab lõpuks viiruline kalju merre kukkumas ja selle lähedal midagi Reynjsfjara kaljurünka sarnast. Istun murule tuult ja vaatepilti nautima, üksiti söön ära viimase leivaviilu. Kus leiba süüakse, seal pudiseb (Arrifana vanasõna). Sipelgate seas levib hämmastava kiirusega info, et siit saab leivapuru. Moodustub rodu neist, kes tühjade kätega (lõugadega) tulevad, ja neist, kes puru tassides vastassuunas lähevad. Keeruline on püsti tõusta ilma talgulisi lömastamata. See annab neile nüüd tegevust terveks pärastlõunaks.
Veel üks tõus, siis on Arrifana, laialilaotatud suvitusküla. Täna on hostel, et tasakaalustada lõpupoole tulevat priiskamist. Tuba lõhnab puhtuse järele ja seal pole veel kedagi. Hommikusöök on hinna sees ja päikeseloojangul tasuta vein. Vannitan sokke. Ei kavatse enam täna sammugi astuda ja ostan sealtsamast burgeri ja õlle. Siis tunnen huvi poe järele. Homseks pole midagi süüa tee peale. Pood on teisel pool kahte ringristmikku ja sinna kõnnib poole tunniga. Sulgemiseni kolmveerand tundi. Nii ma siis vudin veel viis kilomeetrit, poodi ja tagasi. Ringristmike ületamine jala pole uus, uus on havisabade vahel rüselemine. Tundub, et burger on selle rahmeldamisega ära kulunud, võtan tagasiteeks jäätise.
Homseks lubatakse 30 kraadi sooja. Põllutöölise päevitus kinnistub.
Varbaküüs on lilla. Gangreen ilmselt.
Lisa kommentaar