Nahk hakkab maha tulema. Kah viis, kuidas kaalu vähendada. Varbaküüned on kõik veel alles, teatan kui oluord muutub.
Pätsame
saia ja küpsiseid hommikusöögilt ja nuhime mööda poodi. Mandariinid on
nirud ja müslibatoone ei turustata. Matkajale sobivate snäkkide leidmine
on siin tõeline nuputamisülesanne.
Alguses on veel kolm kilomeetrit tõusu. Naudime neid täielikult, lohistades ennast teotempol mäest üles. Korgipuusalu, siis läheneme Foiale. Rada ei lähe üle tipu, miska jätame suured kotid hargnemiskoha juurde puhmasse. Korraga on väga kerge olla. Üleval on palju antenne ja torne, ufomaja, kohvik ja hulk puhtaid turiste. Kohv, mahl, twix. Kottide juurde tagasi. Algab laskumine, mis kestab nüüd väikeste pausidega kuni lõpuni. Vaated on paremad kui ülevalt. Mahajäetud terasspõllud, varemed, tuuleveskid, põlenud puud. 2012 olid siinkandis tohutud metsatulekahjud. Kahe puu vahele on vaate vaatlemiseks installeeritud sammaldunud kivid. Vaatame mere suunas, kuniks ma kaardilt tuvastan, meri asub õigupoolest selja taga. Tühja kah.
Marmeletes oleme juba kella kolme paiku. Uurime kohvikutest öömaja kohta ja meid suunatakse järjekindlalt kohalikku omavalitsusse. Lõpuks antakse kaasa kohalik lihtsameelne, et see meid sinna viiks. Ta on oma ülesande üle uhke ja passib hoolega peale, et välismaalased plagama ei paneks. Külavalitsusse on juba eelnevalt tassitud kaks seljakottidega sakslast, kes kuulekalt toolidel istuvad ja midagi ootavad. Toimub tšekk-inn. Kõik on väga keeruline. Eriti seepärast, et erinevalt nondest teistest sakslastest pole meil broneeringut. Lisaks ei ole selge, milline sõna id-kaardil tähistab minu päritolumaad. Kui oleme formaalsustega ühele poole saanud, tuleb tädi, kes eskordib kõik neli turisti mööda hiiglama pikka otse üles suunduvat tänavat väga palju kõrgemale. Seal on maja, mida alles ehitatakse. Töömehed sebivad, masinad mürisevad. Teisel korrusel on juba valmis saadud kaks duširuumi ja tuba umbes 20 voodiga. Ainus öömaja kogu külas. Saame seega viis voodit inimese kohta. Konkureerivad sakslased kõnnivad alles esimest päeva ja näevad ebameeldivalt puhtad välja. Saame seega enne duši alla.
Käpime minimarketis kõiki asju ja joome siis seltsis külameestega õlut. Pärast paarutame külatänaval ja pildistame katkisi maju. On saabunud kaks prantslast, kes telgivad keskväljakul.
Alguses on veel kolm kilomeetrit tõusu. Naudime neid täielikult, lohistades ennast teotempol mäest üles. Korgipuusalu, siis läheneme Foiale. Rada ei lähe üle tipu, miska jätame suured kotid hargnemiskoha juurde puhmasse. Korraga on väga kerge olla. Üleval on palju antenne ja torne, ufomaja, kohvik ja hulk puhtaid turiste. Kohv, mahl, twix. Kottide juurde tagasi. Algab laskumine, mis kestab nüüd väikeste pausidega kuni lõpuni. Vaated on paremad kui ülevalt. Mahajäetud terasspõllud, varemed, tuuleveskid, põlenud puud. 2012 olid siinkandis tohutud metsatulekahjud. Kahe puu vahele on vaate vaatlemiseks installeeritud sammaldunud kivid. Vaatame mere suunas, kuniks ma kaardilt tuvastan, meri asub õigupoolest selja taga. Tühja kah.
Marmeletes oleme juba kella kolme paiku. Uurime kohvikutest öömaja kohta ja meid suunatakse järjekindlalt kohalikku omavalitsusse. Lõpuks antakse kaasa kohalik lihtsameelne, et see meid sinna viiks. Ta on oma ülesande üle uhke ja passib hoolega peale, et välismaalased plagama ei paneks. Külavalitsusse on juba eelnevalt tassitud kaks seljakottidega sakslast, kes kuulekalt toolidel istuvad ja midagi ootavad. Toimub tšekk-inn. Kõik on väga keeruline. Eriti seepärast, et erinevalt nondest teistest sakslastest pole meil broneeringut. Lisaks ei ole selge, milline sõna id-kaardil tähistab minu päritolumaad. Kui oleme formaalsustega ühele poole saanud, tuleb tädi, kes eskordib kõik neli turisti mööda hiiglama pikka otse üles suunduvat tänavat väga palju kõrgemale. Seal on maja, mida alles ehitatakse. Töömehed sebivad, masinad mürisevad. Teisel korrusel on juba valmis saadud kaks duširuumi ja tuba umbes 20 voodiga. Ainus öömaja kogu külas. Saame seega viis voodit inimese kohta. Konkureerivad sakslased kõnnivad alles esimest päeva ja näevad ebameeldivalt puhtad välja. Saame seega enne duši alla.
Käpime minimarketis kõiki asju ja joome siis seltsis külameestega õlut. Pärast paarutame külatänaval ja pildistame katkisi maju. On saabunud kaks prantslast, kes telgivad keskväljakul.
Lisa kommentaar