Kaklevad kuldnokad telgikatusel ja näkku paistev
päike.
Täna oli plaanis kaua magada, aga selle asemel
on mul kella seitsmest uni läinud.
Kolime ümber Unstile, mis on suuruselt umbes nagu Vormsi.
Praamimees soovitab luisata, et tulime täna peasaarelt. Siis oleks meil pilet juba olemas. Ma pean väärikalt käituma ja ütlen, et ei tulnud. Seepeale hirnub ta naerda ja teatab, et piletit nagunii osta ei saa, sest kaardimakseterminal on katki. Kõik, kellel veel piletit pole, sõidavad maja kulul. Ma ei jõuagi öelda, et mul on sularaha ka.
Kohvipaus Baltasoundi lähistel. Pirukat saab.
Kõigepealt tuleb minna Hermannessile. Homseks ja ülehomseks ennustatakse küll ka ilusat ilma, aga ennustust võidakse iga hetk muuta. Tänane ilus ilm on kindlalt käes.
Hermannessil on linnud. Suulad, ännid, lunnid, kajakad. Nendeni on rajatud plastlaudadest tee, et hoida taimi tallumise ja turistide varbaid märgumise eest. Parkla ja lindude vahel on soo. Soos on mülkad ja ahtalehise villpea väljad. Selja taga on näha Uus-Meremaa stiilis rannajoont, ees taevast ja merd.
Lunnid on kohe. Algul paar tükki, pärast igal pool. Vahivad sinna-tänna, oranžid nokad õieli. Tõeliselt vägev on aga nurga taha jääv suulakoloonia. Terve sakiline ja sopiline kaljusein täis pesitsevaid linde, õhus rütmiline kluugutamine ja guaanolõhn. Suula on suur ja graatsiline lind, eriti lunniga võrreldes, kes on ju ääretult ebaaerodünaamiline. Vahele lendab suuränne, kellel on väga kurjade lindude kuulsus. Samuti turnib järsakuserval lambaid.
Kallast pidi teisele poole kõndides võib näha Muckle Flugga tuletorni, mis oli Briti saarte kõige põhjapoolsem asustatud koht, kuni torn 1995. aastal autopiloodile pandi. Edasi põhjasuunas on ainult Out Stack ja põhjapoolus.
Hotellis püüab peremees meile maha ärida kõike, mis ümbruskonnas toimub, ämbritäiest õllest kuni kimalasteni. Käime vaatamas, kas sadamas on pikki laevu. On ainult üks Rootsi alus ja sel on purjed all, mistõttu ei erine vaatepilt oluliselt hiiglaslikust pesupalist.
Kolime ümber Unstile, mis on suuruselt umbes nagu Vormsi.
Praamimees soovitab luisata, et tulime täna peasaarelt. Siis oleks meil pilet juba olemas. Ma pean väärikalt käituma ja ütlen, et ei tulnud. Seepeale hirnub ta naerda ja teatab, et piletit nagunii osta ei saa, sest kaardimakseterminal on katki. Kõik, kellel veel piletit pole, sõidavad maja kulul. Ma ei jõuagi öelda, et mul on sularaha ka.
Kohvipaus Baltasoundi lähistel. Pirukat saab.
Kõigepealt tuleb minna Hermannessile. Homseks ja ülehomseks ennustatakse küll ka ilusat ilma, aga ennustust võidakse iga hetk muuta. Tänane ilus ilm on kindlalt käes.
Hermannessil on linnud. Suulad, ännid, lunnid, kajakad. Nendeni on rajatud plastlaudadest tee, et hoida taimi tallumise ja turistide varbaid märgumise eest. Parkla ja lindude vahel on soo. Soos on mülkad ja ahtalehise villpea väljad. Selja taga on näha Uus-Meremaa stiilis rannajoont, ees taevast ja merd.
Lunnid on kohe. Algul paar tükki, pärast igal pool. Vahivad sinna-tänna, oranžid nokad õieli. Tõeliselt vägev on aga nurga taha jääv suulakoloonia. Terve sakiline ja sopiline kaljusein täis pesitsevaid linde, õhus rütmiline kluugutamine ja guaanolõhn. Suula on suur ja graatsiline lind, eriti lunniga võrreldes, kes on ju ääretult ebaaerodünaamiline. Vahele lendab suuränne, kellel on väga kurjade lindude kuulsus. Samuti turnib järsakuserval lambaid.
Kallast pidi teisele poole kõndides võib näha Muckle Flugga tuletorni, mis oli Briti saarte kõige põhjapoolsem asustatud koht, kuni torn 1995. aastal autopiloodile pandi. Edasi põhjasuunas on ainult Out Stack ja põhjapoolus.
Hotellis püüab peremees meile maha ärida kõike, mis ümbruskonnas toimub, ämbritäiest õllest kuni kimalasteni. Käime vaatamas, kas sadamas on pikki laevu. On ainult üks Rootsi alus ja sel on purjed all, mistõttu ei erine vaatepilt oluliselt hiiglaslikust pesupalist.
Lisa kommentaar