Pole küll ükski tähtsatest vanameestest, aga käin
räägin ühe poisiga ühest paljudest inimõigustega tegelevatest
organisatsioonidest.
Ta on optimistlik, püüab muuta inimeste
mõtteviisi, sealhulgas seadusandja oma. Mis viga läänlaste abiraha eest
optimistlik olla. Nende kontorini on 500 meetrit, mille läbin jala, seda enam,
et avastan hommikusöögilauas, et see maja paistab aknast. Tee läbib üht tagahooviturgu,
mis siin-seal hoolimata linnavõimude ponnistustest hingitsevad. Saab apelsini.
Tuppa on sipelgaid juurde siginenud ja nad
liiguvad kiiremini.
Muidu on endiselt ebamõistlik palavus, aga vähemalt
mitte 50 kraadi nagu Pakistanis. Kuigi vahet vist pole. Kogu kivist maapind ja
majad õhkavad kuuma ka pimedas. Võib-olla peaks sellises kliimas linnad mingist
muust materjalist ehitama?
Kuna olen hommikul nii asjalik olnud, siis
pärastpoole logelen ja loen interneti läbi. Kaks korda.
Lisa kommentaar